Uudised

Eesti Kirjandusmuuseumis anti reedel, 31. jaanuaril, üle kirjandusmuuseumi sõbra auhind.

Kolmanda sõbraauhinna laureaaditiitli pälvis MTÜ Holstre Külaselts oma projektiga Holstre pärimuste matkarada.
Pärimuste matkarada kulgeb metsas maastikukaitsealal, pidulik matkaraja avamine oli 16.10.2024.Holstre Külaseltsis hakkas matkaraja rajamise plaan küpsema juba 2020. aastal, peeti ühiselt nõu ning kirjutati projekt ja ellu viidi see Leader toetusprogrammi abil.

Projektimeeskonda kuulusid ning oma nõu ja jõuga olid abiks Katrin Kivistik, Loit Kivistik, Katrin Reimo, Marika Kivistik, Anne Laur, Andrus Tukk ja Madis Takel. 
5-kilomeetrisele looduslikult kaunile matkarajale on paigutatud 19 infotahvlit paikkondlike pärimuslugudega. 
Tegemist ei ole lihtsalt ühe loodusesse rajatud matkarajaga, vaid rajaäärsetelt  infotahvlitelt suunatakse külastajaid QR-koodi kaudu lugusid ja laule kuulama. Võimalik on neid kuulata kolmes keeles - kohalikus mulgi keeles, eesti keeles ja inglise keeles.
Lugusid on kohalike väljapaistvate isikute kohta, rahvalaulik Puru Liisust, kirjamehest ja rahvaluule korjajast Lepiku-Punabu Jaanist tuntud Holstre kandist võrsunud keelemehe Mihkel Veskeni ja kirjamees Juhan Kunderini.

Auhinnakomisjon tunnustas Holstre pärimusrada Kirjandusmuuseumi materjalide targa taaskasutamise eest – see matkarada kosutab nii keha kui hinge. Kogukonna mitmeaastase töö tulemusena valminud rajal on võimalus kõndida kultuuriloole olulistes paikades ning kogeda põnevalt avatud pärimust.

„Väidet, et eestlase identiteet on topograafilise iseloomuga (Valdur Mikita „Lingvistiline mets“) näib kinnitavat tõsiasi, et Eestis on ilmunud suur hulk kohalikku ajalugu ja pärimust kajastavaid raamatuid. Lugude toimet saab aga testida otse looduses –matkarajal saad taskutelefoni abil tekitada otseühenduse eelkäijatega, rännata ajas tagasi,“ leiab Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma juht Mari- Ann Remmel.
Rada läbides on võimalik kuulata salvestusi rahvaluulearhiivist ja nende tänapäevaseid tõlgendusi, kaasa laulda ja mängidagi. Holstre rajal hoogsalt liikudes tunned, kuidas veri soontes voolab. Ja Nõiajärve või Verilaske oja äärde jõudes ehk ka natuke tardub.
Kohalikud kogukonnad tajuvad kõige selgemini ohte, mis kaasnevad järjepideva kohainfo katkemisega. Loovalt ja kestlikult teostatud projekt aitab hoida ning väärtustada nii omakultuuri kui ka ürgset loodust.

Sõbra auhinnaks on keraamik Merle Kusma kujundatud Lilla Daami kohvitassid, kotitäis Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse väljaandeid ning väike rahaline preemia.

Esimese Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra tiitli pälvis 2023. aastal kirjanik Mehis Heinsaar oma romaaniga “Kadunud hõim”. 2024. aasta sõbraks valiti Musta Kasti teatritrupp oma lavastusega "Lilli".
Kirjandusmuuseumi sõbra auhind on tunnustus väljaspool muuseumi tegutsevale loojale, teadlasele või institutsioonile, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kõrgel tasemel teose, korraldanud sündmuse või teinud algatuse, mis väärtustab ja tutvustab laiemale avalikkusele Eesti Kirjandusmuuseumi tegevust.

Vaata Holstre pärimuste matkaraja kohta lisainfot siit:
https://holstre.ee/matkarada-holstre-maed/

Auhinnatseremoonial musitseerisid  Cätlin ja Marko Mägi.

Peale pidulikku auhinnatseremooniat esitlesid Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse uusi raamatuid Mare Kõiva ja Risto Järv.

Mare Kõiva  koostatud raamat „Saaremaa nõiad ja võlud“ (Sator 26) ning Risto Järve koostatud „Oled sa näinud valget härga. Veerandsada lõputa lugu ja ahel(muinas)juttu" on saadaval ka meie e- poes.

Avati ka Juka Käärmanni seto muinasjuttude savikujude näitus ning juttu vestis ka seto jutuvestja Terje Lillmaa.

Vaata piduliku sündmuse fotogaleriid siit >>>