Uudised

7. aprillil kuulutas President Alar Karis välja 2022. aasta presidendi rahvaluule kogumispreemia laureaadid. Imbi-Harietta Eenlo pälvis elutööpreemia järjekindla kogumisvõistlusest osavõtu ja esile tõstetud kaastööde eest aastail 2013–2021, Urve-Mai Männik väljapaistva töö eest 2021. aastal ning järjekindla kogumisvõistlustest osavõtu eest aastail 2014–2021 ning Eve Kask ja Saara Mildeberg projekti „Käsmu inimesed ja majad 2013–2019“ fotode ja intervjuude korrastamise ning arhiivile üleandmise eest.

„Praegusel rahutul ajal on oluline, et meie juured oleksid kindlalt maas. Et meie juured oleksid sügaval. Et nad oleksid hästi hoitud. Et neid juurejätkeid oleks võimalikult palju. Siis ei murra meid mistahes marutuuled. Siis oleme tugevad ja sitked. Just rahvaluule- ja pärimuseuurijad selle kõigega tegelevadki,“ lausus riigipea.

„Head pärimuse kogujad, talletajad ja uurijad. Aitäh, et te ei ole väsinud pühendumast oma erialale ka siis, kui ühiskond seda ehk liig vähe kipub märkama. Või kui märkab, siis mitu põlvkonda pärast teie tehtud tööd. Aga just teie annate Eestile juured ja oma näo. Teie kujundate Eesti vaimu ja vaimsust. Ma tänan teid kõiki südamest,“ sõnas president Karis.

Imbi-Harietta Eenlo (snd 1937) alustas koostööd Eesti Rahvaluule Arhiiviga 2013. aastal lastemängude kogumisest ning on edaspidi kaasa löönud kõigil kogumisvõistlustel. Tema kaastööd ei ole mahukad – ta on alati paistnud silma oskusega öelda vähemate sõnadega rohkem. 2015. aasta kogumisvõistlusel „Minu maastikud“ pälvis I.-H. Eenlo eluaegse tallinlasena Setomaa eripreemia kirjutisega Põrste küla maastikest ja inimestest. Etnoloogide tähelepanu ja uurimustes kasutamist on pälvinud nõukogude aja mälestused, kus kirjeldatakse töötamist restoran „Gloria“ filiaali EKP Keskkomitee kinnises sööklas 1980. aastatel. Detailirikas kujutusviis iseloomustab „Esemed meie rännakuil“ kaastööd, kus muuhulgas kajastub elu ja olustik Tallinnas Cederhilmi baltisaksa mõisas 1930. aastate lõpus, ning 2021. aasta teema „Inimene ja putukad“ raames kirja pandud kaht vaimustavat lugu kodustest putukatest. I.‑H. Eenlo Saksa okupatsiooni aega avava eluloo leiab Eesti Kultuuriloolise Arhiivi elulugude kogust ning väljaandest „Sõja ajal kasvanud tüdrukud“ (2006).

Urve-Mai Männik (snd 1936) on alates 2014. aastast vastanud kõigile Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisüleskutsetele, saates igal aastal kaastöid (kokku üle 300 lk), rohkelt fotosid (üle 200), lauluklade, päeviku jm materjali. Lisaks sellele on U.-M. Männik kirja pannud mitmesugust pärimust väljaspool etteantud kogumisteemasid, eriti usundilist ainest (nt unenäoseletusi, isiklikke usundilisi kogemusi jm). Kogumisvõistluse žürii tõstis esile tema tänavuse töö „Tähtpäevad ja muutuvad tavad kooronakriisi ajal“, kus on hästi kirjeldatud koroona-eelset pühade ja muude sündmuste tähistamist (sh nii iseenda kui oma tütre lapsepõlvest) ning võrreldud toonaseid kombeid nüüdsete piirangute-aegsetega; samuti on dokumenteeritud koroona tingimustes peetud matused. Tööle on lisatud unikaalseid fotosid eri aegadest. Ka Urve-Mai Männiku eelnevate aastate kaastööde hulgas on mitmeid žüriide poolt äramärgituid (nt „Minu vanaema lugu“, 2018).

Kunstnik ja EKA õppejõud Eve Kask (projektijuht) ning TLÜ kultuuriteaduste doktorant Saara Mildeberg on arhiivile korrastatult ja andmestikuga varustatult üle andnud projekti „Käsmu inimesed ja majad 2013–2019“ materjalid: poolteist tuhat professionaalselt kõrgetasemelist fotot (Eve Kask) ning esimese valiku salvestatud intervjuudest koos litereeringutega (Saara Mildeberg). Mahuka ainese põhjal on juba ilmunud kaunis väljaanne „Käsmu inimesed ja majad. 20 aastat hiljem“ (2019). Tervikmaterjal kujutab endast unikaalset pilti ühe kogukonna elust pildis ja sõnas. Saara Mildeberg, kes on hariduselt ka etnoloog, on ette valmistanud intervjuude küsimustikud, intervjueerinud ning koordineerinud teiste välitöögruppi kuulunud tudengite tööd intervjueerimisel ja litereeringute tegemisel, samuti varustanud fotod ja intervjuud korrektse metaandmestikuga, mis on äärmiselt oluline ainese arhiveerimisel.

Vabariigi Presidendi autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel. Preemiafondi suuruseks on tänavu 3900 eurot, mis läheb jagamisele laureaatide vahel.