Uudised

Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital määras 2021. a. IV jaotusest kaks tunnustuspreemiat Eesti Kirjandusmuuseumi kollektiividele: raamatu „Eesti muinasjutud II. Loomamuinasjutud“ koostajatele ja toimetajatele ning 25 aastat ilmunud teadusajakirja Mäetagused toimetajatele.

Sarja „Monumenta Estoniae antiquae“ muinasjutuseeria II osa annab ülevaate loomamuinasjuttudest, väljaande on koostanud Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan. Loomamuinasjutt kuulub rahvajuttude vanemasse kihistusse ning on imemuinasjutu kõrval üks levinumaid muinasjutuliike. Väljaanne hõlmab jututüüpe ATU 1–299. Kokku kirjeldatakse antoloogias 238 jututüüpi, millest 52 on loomamuinasjutuna registreeritud vaid Eestis. Igast loomamuinasjutusüžeest on esitatud üks kuni kolm jutuvarianti. Väljaandesse valitud tekstid on avaldatud võimalikult originaalitruult, parema loetavuse huvides on need redigeeritud. Paljude murdekeelsete juttude juurde on lisatud sõnaseletused, parema arusaadavuse huvides on ligi kolmandik murdetekste tõlgitud ka kirjakeelde. Teose kommentaarides on ära toodud iga jututüübi kokkuvõtlik kirjeldus, seletatud tekstide usundilist ja olustikulist tausta ning eripäraseid süžeearendusi. Bibliograafilises osas on esitatud jututüüpide olulisemad publikatsioonid ning käsitlused. Teosele on lisatud eesti tüübikirjeldused inglise keeles. Väljaanne on illustreeritud fotodega kogujatest, jutustajatest ning käsikirjanäidetest. Väljaande on kirjastanud EKM Teaduskirjastus, see on valminud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna koostöös.

Ajakiri Mäetagused kuulub maailma esimeste humanitaarsete avatud ligipääsuga e-ajakirjade hulka, vahendades lugejatele teadmisi eesti ja võrdleva folkloristika alal, erinevaid kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia uurimuste tulemusi, vaateid muusika- ja tantsukultuurile. Uuemaid teadustulemusi on saanud vahendada keeleteadlased, psühholoogid ja kasvatusteadlased, filosoofid ja teiste erialade esindajad, ka näiteks meedikud ja rahvameditsiini uurijad, kuid ka reaalteadlased. Alates 1996. aastast on toimetatud, avaldatud ja registreeritud rahvusvahelistes andmebaasides 81 ajakirjanumbrit, kokku rohkem kui 600 artikliga. Ajakirja valmimisse on panustanud 25 aasta jooksul paljud inimesed, alates toimetajatest ja alustajatest Mare Kõiva, Andres Kuperjanov, üle kümne aasta on abistanud Asta Niinemets, Diana Kahre, Tiina Mällo jt. Toimetusel on käsil mitmed uuendused, kindlasti jätkatakse interaktiivsemate vormide ja eksperimentaaltutvustustega, milleks on kirjandusmuuseumil täna hea võimekus. Ajakirja annab välja Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, see on loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused